Teadusest

Kalade kudemise ajal oleks soovitav koelmutest kuni 1,5 km kauguseni keelata mootorpaatidega sõitmine, et parandada kalade marja ja vastsete ellujäämist.

Taimelembeste e. fütofiilsete kalade mari kinnitub peale kudemist elusale või surnud taimestikule, kust tugev lainetus võib selle lahti lõhkuda.

Pidev lainetus häirib kalade toitumist ja sunnib neid koonduma veekogu osadesse, kus lainetuse mõju on väiksem.

Hõljumi rohkus vees vähendab sügavust, kuhu valgus ulatub ja seega piiri, kus taimed saavad normaalselt kasvada.

Pärnu arenguameti juhataja Toomas Kuuda sõnul on skuutrisõidu keeldu kõige enam vaja kalavarude kaitseks, sest Pärnu laht on kohade kudemiskoht. “Kui maimud skuutriturbiinist läbi käivad, siis nendest midagi enam järele ei jää,” ütles Kuuda.

Pidev lainetus lõhub järve kaldaid ja uhub ära pinnast. Selle tagajärjel võivad jääda paljaks kallastel kasvavate taimede (puud, põõsad, rohttaimed) juured, mis halvendab nende kinnitumist.

Lainetus on reostus. ÜRO mereseaduse konventsioon viitab praeguseks tehtud teadusuuringutele tuginedes, et laevade järellainetus on üks keskkonnareostuse liike. “Seda defineeritakse lisaenergiana, mida laev annab keskkonda – siinkohal mereveele – juurde”.

Liigne müra häirib linde pesitsemisperioodil ja nad võivad pesa maha jätta. Nii võib pidev lainetus hävitada nt tutt-püti ujupesasid, mis on tavaliselt ehitatud kaldataimestiku järvepoolsesse külge.

Aegna saare valvuri Valentina sõnul on saarest vaevalt kahe kilomeetri kauguselt mööda tuiskavate kiirlaevade järellainetus viinud minema mitu liivaranda ja peletanud sadamast paadimehed. Valentina väiteid kinnitavad saare murtud rannalt alla rippuvad elusa taimestikuga mättad ja paljud kummuli vajunud täies elujõus puud. Postimees

Pidevalt tekkivad õlilaigud väikepaatide sadama ümbruses viitavad väiksematele õli ja bensiini koguste sattumistele vette ning kandumist kogu ümbrusesse. Üksikult võttes ei ole need kuigi suured kahjud, kuid pideva lekkimise korral hakkavad veekogu mõjutama.