Otsuste tegemise oskuse arendamine rühmatöö meetodiga

stuvulsProbleemide lahendamine ja otsuste tegemine

Nii riikliku õppekava üldosas kui ka loodusainete õpetuslikes eesmärkides rõhutatakse vajadust arendada õpilaste probleemide lahendamise ning otsuste langetamise oskusi.

Probleemide lahendamiseks on välja pakutud järgmist mudelit (Eggen & Kauchak, 1999):

probleemi määratlemine ja selle käsitlemine laiemas kontekstis;
lahendusstrateegia väljaarendamine;
valitud strateegia rakendamine;
saadud tulemustele hinnangu andmine.
Koolitunnis seostub probleemide lahendusoskuse arendamine peamiselt eritüübiliste ülesannete lahendamisega ja praktiliste tööde sooritamisega. Laboratoorsete tööde käigus omandavad õpilased teadusliku meetodi rakendamise oskuse ainekesksete probleemide lahendamisel. Sellistel probleemidel on enamasti üks lahendus. Üheselt lahenduvate probleemide näitel aga ei saa õppida otsuste langetamise oskust – selleks peaks käsitletaval probleemil olema mitu alternatiivlahendust, mille hulgast tuleb sobivaim välja valida.

Igapäevaelus ettetulevad probleemid ongi aga enamasti mitmetahulised, sest nendega seonduvad erinevate huvigruppide tihti üksteisele vastukäivad seisukohad. Sellise probleemi lahendamisel tuleb lisaks teaduslikele seisukohtadele arvestada ka kehtiva seadusandlusega, majanduslike seaduspärasustega ning eetika ja moraali seisukohtadega. Otsuse langetaja peab oskama leida probleemile erinevaid lahendusvõimalusi ning pakkuma välja argumenteeritud ja kõik osapooli võimalikult hästi rahuldava kompromisslahenduse.

Otsuste tegemise mudelis (Huitt, 1992) eristatakse nelja etappi:

Sisestamisfaasis määratletakse probleem ja analüüsitakse selle olemust.
Analüüsifaas otsitakse alternatiivseid lahendusi, hinnatakse neid ja valitakse nende hulgast sobivaim.
Väljastamisfaasis planeeritakse, kuidas langetatud otsust ellu viia.
Ülevaatefaasis hinnatakse täidesaadetud otsust ja vajadusel korrigeeritakse seda.