Aine mass ja raskusjõud

pesu_massKõigi kehade vahel mõjub jõud, mis tõmbab neid vastastikku üksteise poole. Seda nimetatakse gravitatsioonijõuks. Viimase suurus oleneb kehade massist ja nendevahelisest kaugusest. Mida suurem on nende mass ja mida lähedamal nad üksteisele on, seda tugevam on ka gravitatsioonijõud.

Kui mõni keha on Maa või mõne teise taevakeha läheduses, siis üldiselt on taevakeha mass nii suur, et teiste kehadega seonduvat gravitatsioonijõudu me ei märka. Nii on selle suure taevakeha ja kõigi tema lähedal asuvate palju väiksemate kehade vahel mõjuvale gravitatsioonijõule antud ka eraldi nimetus – raskusjõud. Raskusjõu väärtuse saab arvutada valemist Fr = mg, kus Fr on raskusjõud, m selle väiksema keha mass ja g tegur, mille väärtus maapinna ligidal on umbes 9,8 N/kg. See tähendab, et suvalise keha igat kilogrammi tõmbab Maa enda poole jõuga 9,8 N. Või teisisõnu, mida raskem on keha, seda suuremat jõudu on vaja selle ülestõstmiseks.

After a long day teaching, you can play casino games at http://casinochoice.ca to relax your mind. You might win a cash prize while at it.

Kehade mass sõltub raskusjõule sarnaselt kahest suurusest: aine tihedusest (tähistatakse ρ [loe: roo]) ja ruumalast (tähistatakse V). Keha massi arvutatakse valemi m = ρV järgi. See näitab, et mida suurem on tihedus ja ruumala, seda suurem on ka mass.

Suvalise keha massi leidmine kaalude abil on lihtne. Nii võib mõõta ühe väikese legoklotsi massiks 6,3 g. Kui aga kaalusid käepärast pole, siis saab massi leida ka võttes appi aine ruumala ja tiheduse. Kui arvestada, et selle klotsi ruumala on 4,5 cm3 ja tihedus 1,4 g/cm3, siis tema mass on 4,5 cm3 x 1,4 g/cm3 = 6,3 g. Kui mass on teada, siis sellele kehale mõjuva raskusjõu leidmine on juba väga lihtne: korrutame massi teguri g väärtusega. Meie arvutuse puhul tuleb esmalt teha teisendus grammidest kilogrammideks: 6,3 g = 0,0063 kg. Seejärel võib leida, et temale mõjuv raskusjõud on 0,0063 kg x 9,8 N/kg = 0,06174 N.

Arutlege koos oma rühmakaaslastega, miks on Juku vannis osa asju veepinnal, osa põhjas ja osa kuskil vahepeal. Milliste jõudude mõjul on selline olukord tekkinud? Avage toas olev joonistustahvel ning märkige sellele kõik erinevaid objekte mõjutavad tegurid. Jõudude suunda näidake nooltega, jõudude suurust noole pikkusega. Lisage joonisele ka lühiselgitused, mis aitavad mõista, miks on selline seisund kujunenud.